Ärevus

Mis on ärevus?

Ärevus – probleem, mis psühholoogide ja psühhiaatrite sõnul puudutab lähedalt umbes 15% Eesti inimestest (2019.a.). Kõige sagedamini annab ärevus end kehaliselt tunda niisuguste sümptomitega nagu kiirenenud pulss, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, kätevärin, pearinglus, minestustunne, iiveldus, hingeldamine, ängistustunne rinnus, liigne higistamine, kuumahood või vastupidi: külmavärinad. Samal ajal on meel rahutu, lõõgastuda on võimatu, probleemid on keskendumise ja mäluga, kuna pea on „vatti“ täis ja kõik ümbritsev paistab justkui lobi udu.

Ärevus võib tulla järsku, tugev kogu keha hõlmava paanikahoona, aga see võib ka pidevalt kõiki mõtteid ja tegevusi saates kuklas tiksuda.

Ükskõik millised on valdavad sümptomid, on ärevusel alati sügavam põhjus.

Põgenemine ja vältimine ei aita. Ärev inimene teeb mida iganes, et paha enesetunde eest põgeneda : vältida lifti, saata toidupoodi abikaasa, enne tähtsat koosolekul esinemist jääda „haigeks“, ohjeldamatu treenimine, pikad tööpäevad, sotsiaalmeedias surfamine, õhtused jäätisportsud televiisori ees, suitsetamine, alkoholi või narkootikumi tarbimine, lõputu askeldamine, lobisemine, naljatlemine jne.

Kõik need tegevused annavad petliku tunde, et me ei pea tegema seda, mis on hirmutav. Kui pea liiva alla peitmise toime on vaid ajutine.

  • LEPI JA ÄRA VÕITLE
  • OTSI TUGE INIMESELT, KEDA USALDAD
  • HARJUTA TÄHELEPANU KESKENDUMIST
  • MURETSEMINE VERSUS LAHENDAMINE
  • MÕTETE KÜLJEST LAHTIHAAKIMINE
  • ÜTLE „STOPP“ MITTE TEENIVATELE MÕTETELE
  • POSITIIVSED ENESESISENDUSED
  • KOGU MEELDIVAID ELAMUSI
  • LÕDVESTA, LÕDVESTA, LÕDVESTA
  • MÕISTMISE KAUDU LEPPIMISE JA ANDESTAMISENI

RAVIMID

Tableti kasu on vaid ajutine. See võib lühiajaliselt tuua kergendust : ärevus väheneb, pinge kehas lõdveneb, energiat tuleb juurde, töövõime paraneb. Ravimid annavad aega, kuni otsid probleemi tõelist põhjust ja teed muudatusi elukorralduses. Pikas perspektiivis ei ole ravimite tarvitamine hea lahendus, kuna ärevuse tegelik põhjus – hirm – jääb lahendamata.

Vaid sümptomitega võideldes jäävad peidetud minevikuhirmud teadvustamata ja nii on oht, et mõne aja pärast avalduvad need teistsuguses vormis. Kui tuimestame halba enesetunnet ajutise vahendiga, olgu selleks alkohol, narkootikumid või rahusti, sumpame udus, tuiame ringi, aga elust päriselt osa ei saa.

Allikas : Kadri Kütt „Ärevuse vari“

Mida tähendab ärevus minu jaoks.

Mina ise ei olnud ärevusega kokku puutunud ehk siis osanud märgata ei endas ega  teisestes ärevuse jooni. Sain teadlikuks esimest korda ripsmetehniku juures. Pikutasin mõnusas tugitool – diivanis, sulgesin silmad ning jäin ootama mis nüüd edasi juhtub. Edasi juhtus see, et tehnik tegi teatavaks aja kui pikalt mul tuleb olla suletud silmadega, liikumatult. Kui hull see ikka on – mõtlesin. Algus oli ilus, tema toimetas, mina mõtlesin omi mõtteid kui ühekorraga tabas mind külm higi, mu käed hakkasin värisema ning mõte jooksis ühterada  – ma ei suuda siin rohkem olla, ma ei saa hingata, kohe saab õhk otsa, ma lõpetan hingamise ja suren ära. Katsusin iseenda mõtteid juhtida mõtlemaks, et kõik on hästi, hinga sügavalt sisse jne. Kuid midagi ei muutunud. Palusin vett, hingasin paar korda sisse välja ja protseduur sai lõpetatud. See jäi esimeseks korraks, millele ma suurt rõhku ei pööranud.

Mõne aja möödudes, kui kohale oli jõudnud viirus, mis kõik inimesed ärevaks muutis, mind see ei mõjutanud. Nii arvasin ise või siis petsin iseenda mõtteid. Tööl hakkasin käima jalgsi ( 6 km.), sest trenni minna ei saanud, liikumine on tervislik. Iseenda petmine kuigi mõned tõeterad on ju olemas : trenni tõesti ei saanud, kõik pandi kinni ja liikumine on tervislik. Kuid mis juhtus minu mõtetega enne tööle mineku algust : 1. Kas mul on veepudel kaasas? 2. Kui vesi otsa saab ja ma enam hingata ei saa siis kust ma abi saan? 3. Võtan paki nätsu juhuks kui vesi otsa saab. 4. Äkki ma jään hiljaks (startisin teadlikult väga vara). Ja nii kordus see iga päev. Järjest suurenev ärevus tabas mind töökoha vahetusega seoses. Uus töö ja uued töökaaslased suurendasid stressi. Ja sellega koos ärevust. Hommikuti ei suutnud ma ennast voodist välja ajada, mitte ükski hea mõte ei aidanud. Suhted tööl ja kodus muutusid keerulisteks. Otsisin abi nõustajalt, rääkisin, mind kuulati kuid asi ei lahenenud. Ma nutsin absoluutselt iga pisiasja peale. Rääkisin lastega igapäeva elust ja nutsin, käisin abikaasaga jalutamas, olin rõõmus ja järgmisel hetkel nutsin.

Sel hetkel, ehk siis 2021 aasta alguses, otsustasin, et nüüd peab midagi muutuma. Kui kõik annavad lubadusi trenni teha, dieeti pidada jne. siis mina lubasin endale, et tuleb muutuse aasta.

Ärevus on see, millega tuleb tegeleda. See ei tule iseenesest ja ei kao ise ära. Ja ma tegelen sellega, iga päev. On paremaid päevi, kus mind ei tee rahutuks pikad jalgsi kõnnitavad vahemaad ega meediast tulevad negatiivsed uudised. Kuid on päevi kus mind tabab ärevusehoog poes, järjekorras seistes või suhteliselt tühjas ehituspoes klambripüstolile klambreid valides.

Kuid ma saan ise juhtida omi mõtteid. Mul on ära käidud pikk tee oma lapsepõlve traumadega, oma uskumustega, olen vaadanud millisel kohal ma asun prioriteetide püramiidis. Ja just see on kõige olulisem – annan endale aega, ma ei pea olema kõigist parem, ilusam, targem. Mina olen mina. See lause lapsepõlvest – “tubli laps”, tuleb enda jaoks lahti mõelda. Mida see tähendab minu jaoks täna, kui olen vanem kui nelja, viie või kümne aastane.

Kõige olulisem – märkan, aktsepteerin, lepin, ei võitle 

Hinnakiri:
  • Individuaalne nõustamine – 35€ (1 h) / 45€ (1.5 h)

  • Telefoni/zoomi/skype vahendusel – 25€ (1 h) / 35€ (1.5 h)