Epilepsia

Epilepsia ehk langetõbi

Epilepsia ehk langetõve põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased elektrilised laengud, mille tagajärjel tekivad krambihood.

Haigusnähud avalduvad ootamatult ja võivad olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsiahooge jaotatakse:

  • Väikeste hoogude puhul kaob haigega kontakt, võib tekkida ühe jäseme, ühe poole jäsemete, näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki , inimene ei kuku maha.
  • Suured hood algavad mõneminutilise teadvuse kaoga, kus inimene kaotab tasakaalu, kukub maha ning järgnevad kogu keha haaravad krambid. Haige võib minna näost siniseks.Põis ja sool võivad tahtmatult tühjeneda. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega..

Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms).

Epilepsia tunnused ja sümptomid :

  • Ajutine segadus
  • Teadvuse kaotus/teadvus
  • Jõllitav loits, mis paneb inimese tühja pilgu vahtima
  • Kramp
  • Käte ja /või jalgade tahtmatu tõmblemine
  • Psühhootilised sümptomid, nagu hirm, ärevus või deja vu
  • Äkiline kukkumine
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:
  • raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused;
  • kaasasündinud ainevahetushaigused;
  • peaajutraumad;
  • ajukasvajad jm. ajuhaigused;
  • mürgitused jms.

Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.

  • Allikas: https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/epilepsia.html

    • Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.
    • Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiaravimeid.
  • Minu kogemus epilepsiaga….

    Minu tütrel ilmnesid esimesed märgid 3 aastaselt kuid siis ma ei osanud seda seostada epilepsiaga, pigem oli üks “ära vajumine” suure palaviku ajal. Olin alles noor, 20 aastane ning ei seostanud mitte kuidagi seda epilepsiaga.

    Elu läks edasi, mingeid teisi märke ei olnud ja kõik kulges tavapärases rütmis. Kui laps haigeks jäi ja lapse käed-jalad külmad olid, teadsin, et palavik hakkab tõusma ja alustasin kiirelt rohtudega. Tolleaegne perearst, oli kursis ning kirjutas välja süstid, millega kiirelt tõusvat palavikku ise kodus alla võtta. Sain selgeks süstimise.

    Kui tütar kooli läks, algasid tal peavalud. Pöördusime Tartu Ülikooli Lastekliinikusse. Sealse käigu tulemus polnud just see, mida ma ootasin, noore inimesena, ei oska küsida ega nõuda. Praegu teeksin ma paljugi teistmoodi. Laps sai retseptikuuriga rohud, mis pidid leevendama peaalu ja soovituse peale kooli puhata.

    Kui laps oli saamas 11 aastaseks, tulid ootamatud krambid öösel, vastu hommikut kui ta soovis minna tualetti. Käis päris kõva kolin ning algul oli raske aru saada mis juhtus. Minu laps oli põrandal, ajas vahtu suust välja ja tõmbles. Minu jaoks oli see suur šokk. Kutsusime kiirabi ning kiirabi tegi vajaliku, soovitas olla rahulikult ja jälgida. Peavalu, uimasus…lasime puhata ja olla rahulikult. Mõned nädalad hiljem kordus kõik. Käis kiirabi, tegi mis vaja ja soovitas olla rahulikult. Tegime mis vaja, laps sai vähe koduseid töid, käis koolis ja jätkasime tavapärast elu. Kuni ühel ööl kuulsin samasugust kolinat. Ja laps oli põrandal krampides. Kutsusin kiirabi ning seekord lõpuks võtsid nad mu tütre kaasa, et jälgida ning teha uuringud.

    Ja peale uuringuid ütles raviarst diagnoosi – EPILEPSIA.

Hinnakiri:
  • Individuaalne nõustamine – 35€ (1 h) / 45€ (1.5 h)

  • Telefoni/zoomi/skype vahendusel – 25€ (1 h) / 35€ (1.5 h)